Haridus Eesti kultuuris
Lõuna-Eestis jõuti seminariharidusega koolmeistrite ettevalmistamiseni 1849.aastal, mil
Valmierast toodi Valka üle sealne köster-koolmeistrite seminar. Valga seminari juhtis Janis
Cimze. Sisseastumisel nõuti õpilastelt kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.
Rüütelkonnale alluvas seminaris anti õpetust saksa keeles, palju tähelepanu pöörati muusikale ja
pedagoogikale. Kasvatusteadust õpetati J. Cimze juhtimisel, tulevastele õpetajatele sisendati
lugemisarmastust, töökust ja teadlikkust oma tulevaste ülesannete täitmiseks.
1871. aastal muudeti Valga seminari töökorraldust ja uusi õpilasi hakati vastu võtma igal
aastal. 1879 täiendati õppeplaani, koolitööd pikendati kolmelt aastalt neljale.
Tulevasele õpetajale vajaminevad oskused omandati harjutuskoolis, mis oli asutatud
1873.aastal.
Tartus töötas 1828.aastast alates saksa õppekeelega seminar, see andis erihariduse linnade
elementaarkoolide õpetajatele
annaabi.ee 
