Eesti kirjanduse ajalugu I
asutajaliige, seltside juhtiv ja aktiivne liige, radikaalse ajalehe ,,Sakala" asutaja, toimetaja (1878-
1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu
eestikeelse hariuse sisus tõi Jakobsin oma uues kirjaviisis kooliraamatutega ,,Uus Aabitsaraamat.."
(1867). tema kooliraamatutes oli esimesena ruumi eestlastemaa, ajaloo, keele, elutingimuste,
kultuuri valgustamisel. Jakobsoni lugemikel oli otsene mõju eesti kirjanduse arenguprotsessis - need
olid meie kirjanduse esimesed, üsna ulatuslikud, eelkõige lüürika valikkogud. Samuti oli Jakobson
esimene, kes viis ,,Kalevipoja" kooliõpilasteni ja tegi selle tuuma teatavaks mõistetavaks.
Omas ajas mõjurikkad olid Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet" (peetud Vanemuises 1868-1870, trükis
1870), mis olid omamoodi manifest, millega pidas silmas kaugemaid sihte, eestlaste iseseisvumist.