Vana-Rooma riik
Rooma õigus- Toimis seaduse alusel, seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka
kohtupidamise, kõik Rooma kodanikud olid selle kaitse all, neid ei tohtinud ilma kohtuta
süüdi mõista ega karistada.
Kõigil kodanikel oli õiguskaevata edasi kõrgemale seaduseandjale (vabariigis
rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile). Rooma riik oli õigusriik.
Seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest, järgnevatel sajanditel rahvakoosolekutel ja
keisrite poolt vastuvüetud lugematustest seadustest kujunes tohtutu seaduste kogum.
Juurdus põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seaduse
sätteid silmas pidades.
Keisririigi ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama sajandite jooksul välja antud seaduste
süstematiseerimisele ja ühtlustamisele, esile kerkisid seaduseasjadundjad- juristid -ja kujunes
selge juriidiline terminoloogia. Sellega sai Roomas alguse õigusteadus. Rooma seadustest