osakestega. Põrgetel kandub sissetunginud osakeste energia ionosfääri osakestele. · Põrkel lisaenergia omandunud ionosfääri osake saab energialisa ainult lühikest aega endale hoida, seejärel loovutab osake energia nõrga valgusvälgatusena. · Et magnetosfäärist tungib atmosfääri ülaosasse miljardeid osakesi, toimub põrkeid tohutul hulgal ja hetke pärast võime näha lugematuist pisivälgatustest moodustuvaid virmalisi 6 · Põrked toimuvad kõige sagedamini 100-300 km kõrgusel, kus enamasti ilmuvad ka virmalised. 7 Virmaliste värvid Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele.
orkestrandid üksteisele märku, et nüüd on algus. Siis äkki -- vaadake (paistab, et mõnikord ka kõrv näeb), vaadake kuidas igast tornist ühel ja samal ajal tõuseb üles otsekui kõladesammas, helideaur. Algul tõuseb iga kella helin hommiku säravasse taevasse sirgelt, puhtalt, teistest eraldi; siis aga vähehaaval paisudes sulavad helid kokku, segunevad, uhtuvad suurepäraseks orkestriks. Jääb järele üksainus helisev võngete mass, mis lugematuist tornidest vahetpidamata hoovab, mis lainetab, hõljub, hüpleb, linna kohal tiirleb ja läkitab kõrvulukustavaid helilaineid teisele poole horisontigi. Kuid see harmooniameri pole sugugi kaootiline. Kui suur ja sügav ta ka poleks, ei kaota ta oma läbi-paistvust; te näete kellatornidest iga heliderühma eraldi üles vingerdavat. Te võite kuulda nende dialoogi, kord suure kella sügavat bassi, kord väikese kella kriiskavat tenorit; te näete oktaave ühelt kellalt teisele
annaabi.ee 
