J. Krossi luulekokkuvõte
Rünnatavat nähtust iseloomustatakse põlastaates hüpeboliseeritud hajapiltides, et anda luuletuse
lõpus positiivne deklaratsioon. Sõnastuses võidakse olla räme ja robustne.
,,Söerikastaja" intiimsem pool jäi raamatu ilmumisel suhteliselt arju, kuigi siin leidub küpseid,
läbituntud luuletusi. Mõningates loodusvärssides mängib ajastu sümboolika, nagu teistegi luuletajate
tolleaaegses loomingus. ,,Söerikastaja" rütmiline liigendus ei ole range. Raamat võeti lugejte poolt
vastu tulise poolehoiuga, ehkki kriitikas heideti autorile ette võimalikke ebasobivaid alltekste ning
ülikriitilisust. Kirjanike Liidu kongressil 1958. a. Detsembris tuli Krossil end arvukate süüdistuste
ning väärtõlgituste vastu energiliselt kaitsta.
2.3. ,,Kivist viiulid"(1964)
Luulekogu ,,Kivist viiulid" väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike
tunnetuslike horisontide vardumist.