Eesti kirjandus- ja kultuurielu 1960
olude suhtes olid omal ajal pilkavad või kriitilised, püüdsid oma sulge sundida ,,õigeid"
teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet.
Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt,
Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on
nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust.
Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep,
Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende
kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.).
Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja
mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad,
ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev
annaabi.ee 
