3. Too üks näide sinu maailma korrastava teksti kohta ja üks näide maailma võõritava teksti kohta. 4. Millisena paistab ühiskond ja inimene A. Tšehhovi novellide põhjal? Põhjenda väiteid näidetega loetud novellidest. 5. Analüüsi vabalt valitud S. Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ tegelast neljast eri aspektist ning kirjelda tema suhet iseenda, kaaslaste ja ühiskonnaga. 6. Tõlgenda lugejakeskselt R. Brautigani romaani „Arbuusisuhkrus“ atmosfääri. Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S. Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby“ tegelaskonda. 8. Millest lähtub lugejakeskne kirjandusteose analüüs (seleta mõisteid)? Tõlgenda vabalt valitud teost lugejakeskselt. 9. Millest lähtub autorikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost
Lugemissoov ja kujutlusvõime on tihedalt teineteisega seotud. Lugemine arendab kujutlusvõimet, kuid ilma kujutlusvõimeta on raske lugeda. Kui inimesel puudub oskus asju visuaalselt ette kujutada, läheb ta kergema vastupanu teed ning vaatab pigem telekat. Lugemine ongi sellepärast arendav, sest see jätab sulle ruumi ka ise asju välja mõelda. Olenevalt raamatust saab seda väga mitmeti tõlgendada. Autorikeskselt, tekstikeskselt või lugejakeskselt tõlgendades omandab raamat hoopis uue tähenduse.Seega võib ka väita, et raamatu lugemisel on väga suur osa ka inimesel endal. Erinevad inimesed mõistavad raamatuid erinevatel viisidel.Raamatute lugemine on pea alati arendav. On raske leida raamatut, mis põhjustaks inimese taandarengut. Mõjutava sisuga raamatuid on olemas, kuid neid peaks lugema eriti kriitiliselt. Lugemiskiirus on ka mõjutav tegur lugemisel. Inimesel, kelle lugemiskiirus on
annaabi.ee 
