Lapse kõne areng 0-7nda eluaastani
Vilumustest hoolimata leiab aset lingvistiliste süsteemide pidev täiustamine. Kolmas ja neljas
eluaasta ongi grammatika kujunemise aeg. Lapsed hakkavad kasutama kolme neljasõnalisi
lauseid, milles sagedamini esinevad alus, öeldis, sihitis. Kolmandal eluaastal hakkab laps
kasutama mitmust ja sõnade erinevaid vorme. Neljandal eluaastal omandab laps rea reegleid.
Sel perioodil ilmneb üleregulatsiooni nähtus, mis seisneb ebareeglipäraste sõnade
reeglipärastes kasutamises (joos, lugeb jne). Laps õpib kasutama kõnet sotsiaalses kontekstis,
arvestama kõneleja soolisi ja ealisi erinevusi, kultuurilist ja sotsiaalset staatust. See väljendub
ak rollimängudes (Veisson 2005:46).
Laps hakkab järjest enam tähelepanu pöörama nendele tegevustele, mis ei ole otseselt seotud
tema endaga. Mängitakse järjest enam koos teiste lastega kõrvuti (mitte koos). Mängu ajal
kasutatud ütlused seisnevad peamiselt kommenteerimistest, deklareerimistest või enese