Nimetu
vaieldamatult rahvuskirjanikuks. 40-ndate aastate alguses, kui Arved Viirlaid hakkas
kirjutama, olid avaldamisvõimalused kasinad. Ta avaldas värsse ja proosapalu
ajakirjanduses. Tõsisem loominguline tegevus algas paguluses. Briti saarel valimisid
tema esimesed luulekogud ja romaanid. Viimaste sisuks on metsavendade ja
sõjameeste ning nende perekondade traagiline käekäik.
Teose saamislugu
Tema loomingu üldinimlikult mõistetav sisu on jõudnud lugajani läbi ühe
väikerahva katsumuste II maailmasõja ajal ja järel. Romaan ,,Ristideta hauad" (1952)
sai kogu rahva saatuse sümboliks, mis teadvustas maailmale Eesti saatuse dramaatikat
ja see räige sõnum jõudis paremini kohale kui mõni poliitiline päevakõne. Romaani
tõlked ilmusid suurtes keeltes: inglise, prantsuse ja hispaania, romaan on avaldatud ka
hiina keeles, küll mitte puna-Hiinas, vaid Taivanil. Vastukajad Viirlaiu romaanile olid
annaabi.ee 
