MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad
Detailplaneeringu ellurakendamisega formeeritakse ka kultuurmaastik, mis vajab hooldamist.
Maastikuarhitektuur on teadus- ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase
kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt
kujundab tellija soovi järgi välisruume.
Eesti maastikuarhitektuuri on mõjutanud saksa maastikuarhitektid.
XIV-XV väljaspool Tallinna linnamüüre üksikud aiad.
XVII-XVIII - suvituskohtade (suvemõisad) aiad, pargid (nim. Lufthof ja Höfchen) enamikus
korrapärased vee elementidega pargid.
XVIII-XIX ja XX algus pargid - Kadriorg Mõisapargid - väikesed, lihtsad,
vabakujunduslikud.
alates XIX - linnades puiesteed ja haljasalad vanadel kindlustus maa-aladel. Erand XVIII -
Tallinna vanalinna ringpuistu.
XX alguses - haljasalad ei moodustanud linnades kindlat süsteemi, - üksiktalude aiad -
majanduslik funktsioon ületas esteetilise.