VÕGOTSKI, ELKONINI JA PIAGET`I MÄNGU ARENGU TEOORIA
Piaget ja L. Võgotski kognitiivsed teooriad on olnud aluseks laste mängu ja
arengu uurimisel.
Nad leiavad, et mäng on kognitiivne protsess, mis on vabatahtlik tegevus. Mäng toetab
kognitiivset arengut, probleemide lahendamise oskust ning arendab mõtlemist. Mäng aitab
suurendada innovatiivsust, paindlikkust, probleemide lahendamise oskust ning
kohandumist (Niilo, Kikas 2008:122).
J. Piaget rõhutab asenduse tähtsust lapse arengus (näiteks kepp on mängus püssi
ludistlikuks sümboliks. Ka Võgotski käsitleb asendamist ja leiab, et asendamine on tihedalt
seotud keele arenguga. Piaget kirjeldas seda kui sümbolist mängu, Võgotski kui
kujutlusmängu.
Piaget leidis, et kujutlusmänguga saavad lapsed hakkama juba teisel eluaastal. Võgotski,
aga väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks
mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist (samas:129).
Piaget` käsitlusviisis on mängu funktsioonid kahekordsed