Metsabotaanika
Puhmarinne: hästi arenenud: pohl (D), mustikas, kanarbik.
Rohurinne: suhteliselt hõre, sagedasemad liigid on: palu-härghein, võnk-kastevars,
karvane piiphein, leseleht, kilpjalg, metskastik, maikelluke.
KARVANE PIIPHEIN Luzula pilosa; ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo
sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helen-
davad. Nimetust seostatakse ka ladinakeelse sõnaga lucus salu, mis viitab pal-
jude liikide tavalisele kasvukohale. Pilosa karvane. Eestikeelne nimi tuleneb
ilmselt sellest, et üksikud õieraod taime õisikus on piibutaolise hoiakuga. Sugu-
kond loalised.
Kasvukoht: mineraalpinnasega okas- ja segametsad, puisniitudud, metsaservad.
Palumetsade karaktertaim, kuigi kasvab ka salu- ja laanemetsades. Karvane
piiphein on heleroheline mätasjalt kasvav mitmeaastane taim; varred sirged,
lehistunud 15-30 cm kõrged