Seneca moraalikirjad Luciliusele
suurendab, kui õigesti hinnata. Januneja joob suurema rahuldustundega, nälgijale maitseb toit paremini.
Mis meile kasinuse järel osaks saab, võetakse aplamalt vastu. Kuid noid vaimu rõõme, mis on suuremad
ja kindlamad, ei keela haigele ükski arst. Kes neid järgib ja nautida oskab, see põlgab kõiki meelte
peibutisi.
(23) "Oo õnnetut haigust!" Mispärast? Kuna ta veinis lund ei sulata? Kuna ta oma joogi külmust, mis
mahukas peekris segatud, jäätükkidega ei uuenda? Kuna talle Lucrina austreid otse lauas karbist ei
vabastata? Kuna tema söögisaalis ei tungle kokad, kes koos suupistetega toovad kohale ka
keeduseadeldised? On ju mõnulemine leiutanud juba sellegi. Et ükski toit ei leiguks, et ta juba tuimunud
suulage ebapiisavalt ei kõrvetaks, selleks tuuakse söök köögiga koos. (24) "Oo õnnetut haiget!" Ta sööb
vaid, palju suudab seedida. Tema pilgu ees ei leba metssiga, mis väheväärtusliku lihana laualt tagasi