Islami meditsiin keskajal
Üks varajastest lahkamise toetajatest oli veel Ibn al-Nafis, keda loetakse vereringe füsioloogia
isaks. 1242 aastal oli ta esimene, kes kirjeldas kopsu- , pärgarteri- ja kapillaaride vereringet
(pulmonary, coronary, capillary circulation). Al-Nafis oli ka esimene, kes kirjeldas
metabolismi ning töötas välja uued psühholoogia, füsioloogia ja anatoomia süsteemid, mis
pidid siis Avicenna ja Galeni õpetusi asendama hakkama.
Damaskusest pärit Ibn al-Lubudi samuti lükkas tagasi nelja huumori teooria ja avastas, et
keha ja tema säilimine sõltuvad üksnes verest, ja et arterite liikumine ei sõltu südame
liikumisest ning, et süda on esimene organ mis lootel välja areneb mitte aju, nagu seda oli
arvanud Hippocrates.
Islami arstid olid teerajajad ka pulsi uurimises (pulsology and sphygmology). Varem oldi
Galeni järgi usutud, et igal organil (ja haigusel) on eraldi pulsitüüp. Usuti ka, et kõik arteri
annaabi.ee 
