Benseeni kasutatakse enamasti vaheühendina teiste kemikaalide tootmisel. Umbes 80% benseenist kasutatakse kolme kemikaali tootmiseks: etüülbenseen, isopropüülbenseen ja tsükloheksaan. Kõige laialdasemalt toodetav on stüreeni lähteaine etüülbenseen. Stüreenist toodetakse mitmesuguseid polümeere ja plaste. Kumeen (isopropüülbenseen) muundatakse fenooliks vaikude ja liimide tootmiseks. Tsükloheksaani kasutatakse nailoni tootmiseks. Väiksemad kogused benseeni lähevad kummide, lubrikantide, värvide, detergentide, ravimite, lõhkeainete ja pestitsiidide tootmiseks.Benseen suurendab vähi ja muude haiguste ohtu. Ta on kurikuulus luuüdihaiguste põhjustaja. Paljud epidemioloogilised, kliinilised ja laboratoorsed uuringud seovad benseeni aneemiaga, leukeemiaga ja luuüdi ebanormaalsustega.Ameerika Ühendriikide Tervishoiu- ja Teenindusministeerium klassifitseerib benseeni inimese kantserogeeniks. Pikaajaline kokkupuude suure benseenitasemega õhus põhjustab leukeemiat.
Siinkohal tuleks mõelda, mida see meid ümbritseva keskkonna jaoks tähendab.[1] 2.2.4 Ftalaadid 14 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel. Painduvas plastis on neid näiteks umbes 30%. Neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.[21] Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained, nad võivad põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi, näiteks astmat. DBP (dibutyl phthalate), DEHP (di(2-ethylhexyl) phthalate) ja BBP (butyl benzyl phthalate) on tuntud kui tõsiste
annaabi.ee 
