Paulo coelho
väljapääs on viia ta vast avatud Villete' i hospidali.
Mida aeg edasi, seda lähedamaks muutusid Veronika ja Eduard. Ühel õhtupoolikul aias
jalutades rääkis poiss, et tea teab kuidas haiglast põgeneda ning et naine võib temaga kaasa
tulla. Veronika oli õnnelik seda kuuldes ning tahtis ennem oma surma kogeda kõike seda,
mida ta polnud varem teinud. Eduard ja Veronika otsustasid koos haiglast lahkuda.
Lubljanasse jõudes valisid välja linna kõige kalleima restorani, tellisid kõige peenemad praed
9
ja jõid end purju kolmest veinist. Õhtusöögi ajal ei maininud nad kordagi Villete ' i,
minevikku ega ka tulevikku. Pärast õhtusööki jalutasid nad Lubljana väljakul ja ronisid mäe
otsas asuvale lossi, kus nad õnnelikult aega veetsid. Veroniks ütles Eduardile: ,, Ma tulin siia