rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid; lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid. TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid. Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted – liiva, aleuriidid ja savid – kuhjusid L-E tunginud mere rannalähedastes tingimustes siluri karbonaatkivimite pinnale (need ei paljandu meil kuskil). 405 kuni 350 milj a tagasi, vara-devonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri. Kesk-
annaabi.ee 
