· Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas. Happestumine kiirendab happesademete esinemine õhusaaste tulemusle. Põlemisel eraldub SO2, NOX, , selle tagajärjel suureneb taimedel e mürgistel elementidel liikuvus mullas ning toitainete välja kaane (muld vaesub) · Lahedus · Õhusaaste vähedamine · Happelisete muldade lubjatamine. 5.RASKEMETALLID MULLAS 1. Mürgised on sellised raskemetallid mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja. (Pb, Zn, Co jne..) Satuvad mulda metallurgia tööstustest , reovetest, mineraalväetisest, ohtlikest jäätmetest. 6.MULDADE FÜÜSILINE HÄVITAMINE Põhjused: · Tehiskattega aladel suurenemine (teed ,ehitised) · Maavarade kaevandamine · Raskete põllumasinate kasutamine toob kaasa põllumuldade tallamis probleem mis
Kanadas on küll palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid, kuid suvel kui väljas on rohkem kui 30 kraadi võib tekkida põldudel veepuudus. Kanada pinnas on ennast välja töötatud erinevates kogusestes sademete järgi. Pinnas on kas aluseline või happeline. Üldiselt lääne pinnas on leeliseline ning ida pinnas happeline. Happelistel muldadel saab muuta happelisust, et vilja kasvatada kuid praktikas on kulukas ja seda tuleks teha igal aastal. Lubjatamine on siiski mõnes piirkonnas omavalitsuse pool heaks kiidetud ning selle tegemiseks pakuvad rahalist abi.. Ida-Kanadas on suurtes kogustes põhjavee ja halva äravoolu pärast veelgi vilja kasvatamine raskendatud. Kevadel üleujutusete ajal esineb kõikides Kanada piirkondades üleujutusi - mõnes rohkem, mõnes vähem. Kanada põllumajanduskaart, kus mida kasvatatakse 2012 aasta esimese aprill kuni neljanda juuli põua kaart Metsandus
annaabi.ee 
