Inimene
Vere katkematu liikumise kindlustab vererõhu erinevus. Veri
voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Inimese normaalseks
vererõhuks loetakse rahuolekus tavaliselt 115 130 mm/Hg (ülemine) ja 70 80 mm/Hg (alumine).
Sellest erinevad vererõhud on haiguslikud, kas liiga madal ehk hüpotoonia või liiga kõrge ehk
hüpertoonia. Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia tekib siis, kui veresoonte seinad muutuvad jäigaks
ehk lubjastuvad. Veresoonte lubjastumist ehk ateroskleroosi põhjustavad väär toitumine,
eelsoodumused, kõrgenenud kolesterooli tase veres ja ebatervislikud eluviisid.
Suur ja väike vereringe.
Üldvereringe jaguneb suureks ja väikeseks vereringeks. Suur vereringe varustab kogu keha kõiki
kudesid toitainete ja hapnikuga, viies ära jääkained. Väike vereringe läbib kopse ja rikastab verd
hapnikuga andes samal ajal ära süsihappegaasi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest
annaabi.ee 
