..........., siis neelab ta ................... ja läheb nii soojaks, et üks osa veest ......................... ja kivi .......................... valgeks puruks, mida nimetatakse ...................................... 12. Kui kustutatud lubjale lisada ........................., muutub ta ........................... , ................................. vedelikuks, mida nimetatakse .................................... 13. Seismisel .......................... lubjaosakesed ........................... ja sette peale jääb puhas ............................... 14. Vastavad valemid ja keemilised reaktsioonid on järgmised : Lubjakivi: ...................... Põlemine: ............................................................ Põletatud lubi : ................................................................ Kustutamine: ................................................................. Kustutatud lubi: .......................
Selleks otstarbeks põletatakse lubjakivi isesugustes ahjudes. Kõrges kuumuses eraldub paekivist süsihappegaas, järele jääb põletatud ehk kustutamata lubi. Kui kustutamata lubja peale vett valada, siis neelab ta vett ja läheb nii soojaks, et üks osa veest auruks muutub; seejuures laguneb kivi valgeks puruks, mida kustutatud lubjaks nimetatakse. Kui kustutatud lubjale vette lisada, muutub ta valgeks, piimjaks vedelikuks, nn. lubjapiimaks. Seismisel settivad lubjaosakesed põhja ja sette peale jääb puhas lubjavesi. Ehituste juures segatakse põletatud lupja veega. Lubjapiimaga lubjatakse seinu. Müürilubja ja krohvi valmistamiseks segatakse kustutatud lupja vee ja liivaga, nii, et tekib veniv taigen. Seda pannakse ehituskivide vahele sideaineks. Osa õhus olevast süsihappegaasist ühineb kustutamata lubjaga, nii moodustub uuesti kindel lubjakivi. See ühinemine toimub väga aeglaselt, seepärast ongi vanad müürid kindlamad kui uued.
annaabi.ee 
