Tulekolde juures kasutati vanasti musta, tulekindlat savi, teine võimalus oli savi enne kasutamist põletada ja siis uuesti peeneks jahvatada. Saviseguga ehitatud ahju on kerge ka lammutada. Tänapäevalgi võiks vanade ahjude juures savi kasutada, mida saab ehitusmaterjalide poest. Savile võib veidi, kuid mitte üle 10% lisada tsementi, nii tegid pottsepad Eestis alates XX sajandi algusest. 3 [H1] KROHVITUD AHJUD Ahjude krohvimiseks kasutati tavaliselt lubjakrohvi, mis koosnes kustutatud lubjast, liivast ja veest. Kui olemasolev krohv on osaliselt puudu või vajavad kahjustatud kohad täitmist, tuleks uus krohvisegu teha olemasolevaga võimalikult sarnane. Nii näiteks ei tohi lubimördile teha parandusi tsementmördiga, sest siis on pragude teke erinevast materjalide kokkutõmbumisest tingituna garanteeritud. 3.1 [H2] Traditsioonilise lubjakrohvi koostis: 12 kaaluprotsenti settelise päritoluga sideainelupja Ca(OH)2
soojapivuses. Samas on õhu soojuspidavus väga hea. 5cm õhuvähe soojuspidavus on peaaegu 19 sama mis 40cm betoonseinal. Antud andmete põhjal on võimalik välja arvutada seina soojapidavus. Hoone sein, milles mina elan koosneb 10cm vahtplasti kihist, 10cm paksusest mineraalvati kihist, 5cm paksusest õhuvahest, 5cm paksusest lauakihist ning 1,5cm paksusest lubjakrohvi kihist. Selle seina soojapidavus R=2,0+1,42+0,19+0,28+0,01=3,9 m²·°C/W. Võib kindlalt õelda, et sellise seina soojapidavus omadused on head. (MASSO, T. Väikemajad) On võimalik ka välja arvutada kindla ajaperioodi soojusvõimsuse kadu. Selleks on vaja teada seina soojusjuhtivustegurit, seina pindala, sisetemperatuuri, välistemperatuuri ja aega. Toon näite enda elamu peal. Ruumi seinte pindala on 65 m². Eelpool kirjeldatud vaatlusperioodi
annaabi.ee 
