saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini · Pindala 373000km2 , keskmine soolsus 6-8 (promilli) 6. Jõed: vooluveekogu, voolusuund kõrgemalt madalamale. · Vesikonnad: 1) Soome laht jõed voolavad paralleelselt,suhteliselt vähe lisajõgesid,paljudel nendest esinevad joad,voolavad lubjakivises sängis 2) Väinamere ja Liivi lahe vesikond suured,pikad,veerohked,laiad tasandikujõed,paljude lisajõgedega,voolavad savises sängis,esinevad üleujutused 3) Peipsi,Pihkva vesikond ülemjooksul hästi kiirevoolulised,alamjooksul aeglase vooluga,suur lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis.
ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajvahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. 5 Nüüdiandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaaviamaades, eriti Norras on üsna tavalised
langenud mitmete mõisate seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud. Kokku on Eestis registreeritud ajavahemikul 1616-1936 30 maavärinat. Viimane tugevam maapinna vappumine leidis aset 8. aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. 15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud
annaabi.ee 
