Eesti geoloogiline ehitus
t põlevkivi, eemaldati 19,87 milj. m³ katendit ning
13,95 milj. m³ vett pumbati ära.
II Maarete kaevandamine, mis avanevad maapinnal (liiv, kruus, turvas).
III Freesturbaväljad
IV Tuhaplatood
1. SOOME LAHE RANNIKUMADALIK
ja Soome lahe saared
Hõlmab paekalda jalamil oleva maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Lõunas
piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on
katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul.
Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid.
Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne
kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti
liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi,
Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna,
Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva.