Eesti rahvuspargid
Lahemaa Rahvuspark oli omataoliste kaitsealade seas esimene tollases Nõukogude
Liidus. Peamiseks eesmärgiks nähti Põhja-Eesti iseloomulikke maastikute
kaitset, kultuuripärandite kaitset ning inimese ja looduse harmoonilist suhet. Rahvuspargi
esialgseks suuruseks oli 440km, hiljem see suurenes 725 km-ni.
Sellest 474 km² on maismaad ja 251 km² merd.
Võrreldes algusaegadega, on Rahvuspark tunduvalt suurenenud, haarates enda alla ka
Kõrvemaa põhjapoolse osa ja Põhja-Eesti lubjakiviplatoo.
Suurem osa Rahvuspargi pinnast jääb metsade alla (70%).Suurem osa metsast asub
Kõrvemaal ning rannikumadalikel. Asustus on suurem lubjakiviplatoodel ning rannaäärsel
alal
Lavamaade ning rannikumadaliku looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida
ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel jne).
Põhja-Eesti poolsaared ja nendevahelised lahed, aga ka rannikulähedased saared on
orienteeritud loode-kagu sihis