Põlevkivi
tuulutusrajatisi, nagu krossingud, uksed, tuulutustõkked. Vajalikud õhuhulgad
määratakse arvutuslikult ning pidevalt kontrollitakse tegelikku olukorda
töökohtadel mõõdetakse kaeveõõne ristlõikeid ja õhu liikumise kiirust
kaeveõõntes ning leitakse kaeveõõnt faktiliselt läbiv õhuhulk.
Sõltuvalt vajadusest betoneeritakse mäetööde edasiliikumisel mittevajalikud
ühenduslõõrid ja hargnemised strekkidel kinni.
Veekõrvaldus
Põlevkivikihind lasub lõhelises lubjakivimassiivis suhteliselt väikesel sügavusel,
mistõttu vee sissevool kaevandustesse on suur. Suuresti sõltub vee sissevool
kaevandusse kaevandatud ala suurusest ja on hooajalise iseloomuga. Estonia
kaevanduses pumbatakse näiteks aastas keskmiselt kaevandusest välja 10 m³ vett
iga põlevkivitonni kohta.
Kaeveõõntest ja etest juhitakse vesi mööda kaeveõõne põhjakivimitesse rajatud
veekõrvaldussooni tuulutusstrekis paiknevasse veekõrvalduskraavi.
annaabi.ee 
