Soome lahe rannikumadalik
4
rändrahnudest koosnevad kivikülvid (Suuroja 2011). Eesti suurimad rändrahnud on Ehalkivi
(Letipea rannas), Kabelikivi (Muugal) ja Majakivi (Juminda poolsaarel). Rannikule omastest
pinnavormidest võib veel esile tõsta Toompea saarkõrgendiku, Viimsi Lubjamäe ning Purtse
hiiemäe. (Arold 2005) Need on rannikumadaliku kontekstis kõrgeima absoluutkõrgusega
kõrgendikud, mis on tekke poolest kõik lubjakivilavamaa osadena säilinud jäänuksaared
(Linkrus 1998). Paekallas on mitmes kohas (nt Suurupis, Tallinna ja Aseri kohal) kahe- või
mitmeastmeline. Alumine aste jääb rannikumadalikku ning võib moodustada kuni mõne
kilomeetri laiuse liivakiviterrassi. Viimase rannavööndi piirile võib jääda mitme meetri
kõrgune astang (nt Suurupil ja Rocca al Mares). Liivakiviterrassil paiknevad paljud asulad, sh
suur osa Tallinna linnast. Poolsaarte ja klindi vahele jääva laiema ala moodustab valdavalt