Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
kattumist pealiskorra settekivimitega, tugevasti liigestatud. Lääne- ja Lõuna-Eesti aluskorra kivimid
on tugevamalt moondunud kui Põhja-Eestis ja kuuluvad nn. Grauneliidifaatsiese moondekivimite
hulka (ühed vanimad aguladekonna kivimid).
Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud peamiselt vanaaegkonnas, 650-350
miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest
aastamiljonite jooksul moodustusid settekivimid, peamiselt lubjaja liivakivid.
Nende kogupaksus ulatub 100 meetrist Eesti põhjaosas 600 meetrini lõunas.
Pealiskorra kivimid on nõrgalt kallutatud ja rõhtlasuvusega. Nad on kujunenud maakoore platvormsel
arengul, mistõttu ei ole kurrutatud.
Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule
vastab üks geoloogiline ajastu.
Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud
viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul
annaabi.ee 
