milles räägitakse lubjapõletamise tehnoloogiast ja lubivärvi ning lubimördi valmistamisest. Kuna ökoehitus on populaarsust kogumas, siis korraldatakse ka ökoehituse alaseid koolitusi. Elamuseks on matk loodusradadel ja võimalik on näha kuidas paekivi ilma kuumutamata "keema" pannakse ning kuidas kõrrega "mullitades" puhtast veest paekivi tehakse. Sõltuvalt päevast millal lupja põletatakse on võimalik näha ka seda kuidas 1000+ kraadises lubjaahjus põletamine tegelikult käib ja välja näeb. See on üsna ehe elamus, sest tegu on vana traditsiooniga. Näha saab vanasid lubjaahjusid, millest osad on puutumata ning samasugused nagu nad 70-90 aastat tagasi ehitati. Lisaks saab linnast väljas metsas värsket õhku hingata ja linnulaulu kuulata, mis on ka omaette elamus. Unikaalseks teeb AS Limex poolt pakutava toote see, et sarnast toodet Saaremaal keegi teine paku.
1) 17. sajandi käsitöö asengut Eesti linnades reguleeris keskaegne tsunftikord. Sellegipoolest nähti uue aja märke ja nendeks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Jacob de la Gardie rajas Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuritööstuse keskuseks kujunes Narva, kus kasutati Narva jõe energiat. Tallinnasse tekkis kaltsupaberit tootev paberiveski. 2) 18.saj tekkisid mõisate juurde viinaköögid, saeveskid, telliselöövid, lubjaahjus. Toodang enamasti kohapealseks tarbeks. 1734.a rajati Räpinasse tänini toimiv paberivabrik. Põltsamaa ümbruskonda rajati manufaktuurid, kus toodetid, klaasi, peegleid, portselani, rajajaks Woldemar von Lauw. Linnades vähe manufaktuure, põhjuseks tsunftikord. Teema 7 Haridus-ja kultuuriolud 18.-19- sajandil Kiriku olukord pärast Põhjasõda 1.Kiriku kanda jäi vaimuelu. Olukord oli keeruline: a) kogudused õpetajateta
annaabi.ee 
