Mullateaduse III KT
või G, vahelduva veereziimiga - sinakas- või rohekashallil foonil roostepruune ja koolakaid
laike
Lubjalembesed taimekooslused (lubika-hirsstarna), Lääne-Eestis vähemkarbonaatsel
lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus.
Levik Lääne, Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis kohati 50-70%.
Karbonaatsed gleimullad Gk 54000 ha e. 1,4%
- kihisemine kõrgemal kui 30 cm, karbonaatsel moreenil või lubisetetel kestva liigniiskuse
tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed.
a) Paepealsed gleimullad Gkh
b) Rähksed gleimullad Gk
Leostunud gleimullad Go ja Leetjad gleimullad GI
gleipruunmullad, gleimuldadest kõige paremad, omavad kõrget perspektiivset viljakust
haritavate maadena. Eestis 843000 ha (21,2%), harit. maadena 163000 ha e. 15,5%
Kahkjad (näivleetunud) gleimullad LPG
- kahekihilisel karbonaadivaesel lähtekivimil (lõimise erinevus vähemalt 2 astet);