Kärbseseened
Nagu ka eespool öeldud on valge kärbseseen surmavalt mürgine ja
mürgisus ei kao ka kupatamisel. Valge kärbseseen pidi olema toore kartuli lõhnaga.
Roheline kärbseseen
Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) noorelt kellukjas-koonusjas ning värvitoonilt
hallikas-kollakasroheline või oliivroheline, vanalt kumer või lame ning üleni kollakas-
pruunikas. Jalg on 15 cm kõrgune ning silindriline. Peamiselt võib teda leida laialehelistest
leht- ja segametsade lubijatel pindadel. Tema levik oleneb tema tujudest, Saaremaal ja Lääne-
Eestis mõnel aastal haruldane, mõnel aga massiline. Väga harva on teda leitud ka Lõuna-Eesti
lubjarikkalt moreenpinnaselt. Roheline kärbseseen on surmavalt mürgine, ning kahjuks
peetakse teda kübara värvuse tõttu rohelise kübaraga pilvikuks. Tavaliselt tuntakse teda nime
all kui death cap ehk surma kübar/müts. Seent kirjeldas esimesena prantsuse botaanik
Sébastien Vaillant aastal 1727.