Ussid
Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk.
Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks
venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki.
Kaanidel on kaks iminappa - keha eesotsas paikneva iminapa põhjas asub suu, teine
iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad
kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest,
kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid
toituvad ka teiste loomade verest. Kõige kättesaadavamad on kalad ja kahepaiksed,
kuid niiske ilmaga ronivad kaanid veekogu kaldale ja jäävad sinna ootama jooma
tulevaid loomi, keda on kerge rünnata. Kaanide sülg sisaldab erilist ainet, mis hoiab
verd hüübimast. Seetõttu veritseb kaani imemishaav pikalt.
Vanasti kasutati apteegikaane paljude haiguste ravimiseks. Apteekrid hoidsid kaane
purgi sees
annaabi.ee 
