Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad
loobub oma Riigikantsleri töötasust, kuna ,,ta teenib kirjanikuna ise oma sissetuleku."
Loobumist töötasust oli Hitler juba 17. oktoobril 1932 teatanud.
NSDAP programmi ja Riigi olukorra kohta võttis Hitler seisukoha 10. veebruari 1933 kõnes.
Seda kõnet kanti üle kogu saksa ringhäälingus.
Füürer
Kolmanda Riigi ülesehitamine
Pärast Riigipäeva põlengut, mille oli süüdanud hollandi kommunist Marinus van der Lubbe,
sai Hitler Hindenburgi poolt õiguse Weimari konstitutsiooni paragraafi 48 järgi eriolukorra
väljakuulutamiseks. Sellega oli Riigikantsler võimeline kasutama erakorralisi õigusi. Kuid
sellel eriolukorra õigusel oli piiratud kehtivus. Selle asemele pidi tulema kestev regulatsioon,
,,Riigi ja rahva hädaolukorra kõrvaldamise seadus". Selle vastuvõtmiseks oli vaja 2/3
Riigipäeva nõusolekut. Saavutamaks see arv, takistasid SA ja preisi politsei osade
annaabi.ee 
