Blaise Pascal
neid omandavad". Bossuet ütles, et jesuiidid ,, seavad patju patustajate küünarnukkide alla".
Kerge jumalakartlikkuse ,,teoreetiliseks platvormiks" oli õpetus tõenäolisest arvamusest, mis
Pascali järgi on ,, kõige selle lodevuse allikaks ja aluseks".
Probabilismi3 põhjendamiseks kasutasid jesuiidid kasuistikat4, skolastilist teadust, mis
määratles üldiste reeglite ja seaduste kohaldamise üksikjuhtudel. Moraalisfääris tegeles
kasuistika inimese mingi teo lubatavusastme kõlblusseaduse suhtes ehk südametunnistuse
allutamisega oludele.
Jesuiidid pidasid oma ülesandeks maksimaalset mugandumist ilma ja inimestega ja
sellepärast ei olnud mingi teo kaheldamatut lubamatuset nende jaoks olemaski. Nagu ei olnud
nende jaoks olemas ka üldkehtivaid kõlblusmaksiime. Keskaegne teoloogoline kasuistika
eristas ,,surmapatte" ja ,,andestatavaid patte". Lubatu ja lubamatu vahelise piiri
annaabi.ee 
