Põllumajandus, kalandus, metsamajandus
müüakse sadamates. Ookeanipüüki saavad endale lubada vaid suured ja/või rikkad riigid -
USA, Jaapan, Venemaa jt. rannikuriik tohib püüda kala oma majandusvööndis, mis ulatub
370km kaugusele rannikust. Kui ise ei huvitu oma majandusvööndis kalastamisest, võib
püügiõiguse rentida või müüa mõnele teisele riigile. Avaookeani kalapüügi reguleeritakse
rahvusvaheliste lepetega. Avaookean jaotatud püügipiirkondadeks, teatud kalaliikide osas
jagatakse riikide vahel lubataba väljapüügi kogused - kvoodid. Väljapüük sisevetest
moodustub 7% kogupüügist. Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole
sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi.
Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning
maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega -
kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul.