Liisoja ja Mäe talu mullastik
Lõimiseks määrati, kas kerge liivsavi või saviliiv. Punakaspruunil liivsavimoreenil kujunenud
mulla huumushorisondi huumusvaru on väiksem (75-80 Mg ha-1), võrreldes kollakashallil
liivsavimoreenil kujunenud või leetja liivsavi-põllumulla omaga. Kui leetjate põllumuldade
keskmine reaktisoon on pHKCl 5,8-6,1, siis uuritaval mullal jääb see 6,4-7,0 vahele (tabel 1),
need on optimaalsed kasvatamaks kõrvitsat, baklažaani, porgandit, maasikaid jms. Selliste
põllumuldade lubajatrve on 4,2 t/ha. Leetjad mullad on ühed viljakamad ja sobivad ka
intensiivsemaks kasvatamiseks. Viljakus on tingitud optimaalsest huumusesisaldusest,
soodsast veemahutavusesest, veeläbilsaksvusest ja nõrgalt happelisest reaktsioonist, mis on
tamekasvuks täpselt paras. Saagikust limiteerib väetamine. Põllumaade boniteet on keskmise
lõimise korral 50-55 hindepunkti ning kaevatud mullal jääb see 35 kuni 58 vahele. [2][4][11]
annaabi.ee 
