Thomas Hobbes "Leviaatan"
Seega:
Alamal ei ole kohustust teha endale viga. Kui suverään käsib (küll
õiglaselt hukka mõistetud) inimesel end tappa või haavata või end sandistada, või
mitte hakata vastu neile, kes teda ründavad, või hoiduda toidu, õhu, ravimite või
mõne muu asja tarvitamisest, milleta ta ei saa elada, siis jääb sellele inimesele
vabadus mitte kuuletuda.
Kui suverään või tema ametnikud kuulavad inimest üle kuriteos, mille ta on
sooritanud, siis ta ei ole kohustatud (ilma armuandmise lubaduseta) seda üles
tunnistama, sest ühtegi inimest (nagu ma olen samas peatükis näidanud [§14]) ei saa
lepinguga kohustada ennast ise süüdistama.
Ja veel, alama nõusolek suveräänse võimuga sisaldub nendes sõnades: “Mina volitan,
või võtan enda peale, kõik tema teod”, milles pole ühtegi piirangut tema varasemale
loomupärasele vabadusele, sest lubades temal mind tappa, ei ole ma ise kohustatud
ennast käsu korras tapma. Üks asi on öelda: “Tapa mind, või minu kaaslane, kui sa