Üldine Teatriajalugu II
Näitleja jaoks on tähtsaim
totaalne pühendumus, selleks peab end täielikult valdama. Vabadus, millega kaasneb
inspiratsioon. Peab valdama tehnikat, kuid see ei välista tundlikkust. Oluline on
liikumismehhanism. Näitlejal peab olema kindel mälu, kuulekas diktsioon, korrapärane
hingamine, kindlad närvid. Kõik on tundlikkuse sisemise väljenduslikkuse teenistuses. Kui
näitleja valdab süsteemi, siis selles väljenub ka värskus ja leidlikkus, süsteemi valdamine lubabab
improviseerida. Copeau rõhutab vaikust ja rahu. Näitleja peab valdama kõiki pooltoone,
valitsema liikumatust ja asendit. Vaikus on väljendusrikas. Liikumatus ka, kui see sisaldab õiget
hoiakut. Liikumatus valmistab ette järgmist liigutust. Hingamine määrab kõik. Hingamine
võimaldab kergust, mis on näitleja üks ülimaid vooruseid. Ei soovi luua mitte uut näitlejat vaid
uut inimest. Uuenenud teater peab lähtuma uuenenud inimesest.