Eesti murded
ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale.
3.3 Keskmurre
Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja
osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest
sellel baseerub eesti kirjakeel. Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde
pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi
ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast.
3.4 Idamurre
5
Endisel Põhja-Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks
kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka
vadjapäraseks murdeks. Tüüpiliseks erijooneks on siin olnud rohke õ-hääliku esinemine.