Probleemiks võib kujuneda uimastisõltlaste negatiivne suhtumine uurimiste kohta. Enamus neist on kokku puutunud riigiaparaadiga peaaegu alati jõustruktuuride või karistusorganisatsioonide kaudu. Positiivset sotsiaaltöö kogemust on väga vähestel. Seda saab selgitada nii sotsiaaltöötajate vähese vene keeleoskuse kui ka väheste teadmiste pärast sõltuvushäirete olemusest ja ravi võimalustes. Autor loodab probleemi ületada läbi isiklike kontaktide . Uimastisõltlased on uurimistöö jaoks raskesti kättesaadavaks elanikkonna grupiks, mille piirid ja suurus on täpselt teadmata ning mille kohta puudub kindel valimi raamistik. Kasutatakse uuritava poolt juhitud kaasamise meetodit (ingl k. respondent driven sampling), mis on spetsiaalselt arendatud varjatud ja raskesti ligipääsetavate sihtrühmade uurimiseks. Antud meetodit on võimalik kasutada elanikkonna gruppide
rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlased jooni alla: soomlased, eestlased, ltlased, poolakad Tv lk 10 h 8 1)Ei, sest ta on itaalias sndinud ja elab seal 2)jah Ayla:ei sest ta ei olnud aastal 2000 10 aastane Celal:Jah, kuna ta on sndinud saksamaal aga vanemad on trklased Tv lk 11 h 9 1)Jah sest ta sndis londonis 2)ei sest ta naine on mehhiklane
Kreeklased nimetasid end helleniteks, k�iki teisi rahvaid aga barbariteks. Vanimad t�endid Kreeka t�hestiku e. alfabeedi kohta, mis kujunes foiniikia t�hestiku p�hjal. T�hestik koosnes 24 t�hem�rgist. Enamik rahvast teenis elatist p�lluharimisega. Suuremates linnades olid �lekaalus k�sit��lised. Akropol e. m�gilinn. Koosoleku- ja turuplats e. agoraa. Kreeka �hiskonna �lemkihi moodustasid suurmaaomanikud e. aristokraadid. Nende p�lde harisid orjad ja s�ltlased. Aristokraadid harisid ennast. Aristokraatia seas kujunesid v�lja s�pruskonnad. Neid hoidsid koos �hised pidus��gid e. s�mpoosionid. S�gavalt oli juurdunud konkurentsivaim. Kreeka �hiskond oli orjanduslik. Orjat��d kasutati palju. Enamasti j�eti orjadele k�ige raskemad ja ebameeldivamad t��d. Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne. Naistel polnud mingeid �igusi
annaabi.ee 
