koormusest. Küttesegu tekib ottomootoris segukanalis või nagu diiselmootoris silindris sees. Küttesegu teket mõjutab ka kütuse keemistemperatuur. Mida kõrgem on kütuse keemistemperatuur seda kõrgemal temperatuuril ta aurustub. Mida homogeensem on küttesegu seda paremini ta süttib ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45...1,45. Täiskoormusel töötaval ottomootoril peaks liigõhutegur olema järgmine: = 0,85...1.15. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine
koormusest. Küttesegu tekib ottomootoris segukanalis või nagu diiselmootoris silindris sees. Küttesegu teket mõjutab ka kütuse keemistemperatuur. Mida kõrgem on kütuse keemistemperatuur seda kõrgemal temperatuuril ta aurustub. Mida homogeensem on küttesegu seda paremini ta süttib ja täielikumalt põleb. Küttesegu koostise iseloomustamiseks kasutatakse mõistet liigõhutegur ja seda tähistatakse . Liigõhutegur on tegeliku (Lteg) ja teoreetilise (Lo) õhuhulga jagatis. = Lteg/Lo Kui õhku on segus vajalikust rohkem nimetatakse segu lahjaks ( > 1). Kui aga segus on õhku vajalikust vähem nimetatakse segu rikkaks ( < 1). Liiga lahja ja liiga rikas küttesegu ei sütti. Bensiini puhul on küttesegu süttimisvõimeline kui = 0,45...1,45. Täiskoormusel töötaval ottomootoril peaks liigõhutegur olema järgmine: = 0,85...1.15. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine
annaabi.ee 
