17. Järjestikstabilisaatoris on (joon.3.17) reguleeriv element tarbijaga järjestikku ja kuna reguleerelement toimib muudetava takistusena, siis toimub väljudpinge stabiliseerimine pingelangu reguleerimisega reguleerelemendil. Kaasajal kasutatakse enamasti integraalskeemidena valmistatud stabilisaatoreid ,millistele tuleb väljastpoolt lisada ainult mõned suuremahtuvuselised kondensaatorid ja mõnikord ka mõned takistid , nagu on näitena toodud joon. 3.18. U (8V) sis U (5V) välj LT1038 C1(1F) + ¯ + C2(10F) R1 (121) R2 (365) JOONIS 3.18. Reguleerelemendi toime poolest jagunevad stabilisaatorid analoog- ja impulss- stabilisaatoriteks. Analoogstabilisaatorites töötab reguleerelemendiks olev transistor muudetava takistina kus temal hajuv võimsus on suur
3.17) reguleeriv element tarbijaga järjestikku ja kuna reguleerelement toimib muudetava takistusena, siis toimub väljudpinge stabiliseerimine pingelangu reguleerimisega reguleerelemendil. Kaasajal kasutatakse enamasti integraalskeemidena valmistatud stabilisaatoreid ,millistele tuleb väljastpoolt lisada ainult mõned suuremahtuvuselised kondensaatorid ja mõnikord ka mõned takistid , nagu on näitena toodud joon. 3.18. + LT1038 + R1 (121) C2(10F) Usis(8V) C1(1F) R2 Uvälj(5V) (365) ¯ JOONIS 3.18. Reguleerelemendi toime poolest jagunevad stabilisaatorid analoog- ja impulss-stabilisaatoriteks.