Kõnetegevuse psühholoogia 3. seminar
Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile
positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimisvõimet.
Juhul kui esmaseks puudeks on kõnepuue, on olukord teine. Esialgu arenevad neil lastel
intelelktuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna lasp ei omanda
keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine. Just
suhtlemisaktiivsus eritab primaarse kõnepuudega laspi primaarse intellektipuudega
lstest, viimaseid rahuldab nende kõne seisund. Kuid ohtlik on lapsele olukord, kus
intellekti käsutuses ei ole keelesüsteemi, sest siis pidurdub vasrti ka intellektuaalsetre
protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete
suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja
olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist
vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid.