Kõrb
Nad arenevad ka soolajrvede kallastel.
Soolakrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajrjel, et
soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes
maapinnale soola.
Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik
veereiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on sna vettpidav. Varsti
aurub vesi aga ra, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev
koorikuline kiht.
Lssikrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lssist, mis on
tekkinud eelmestikes kunagistest lammisetetest. Lssikrbed saavad rohkem
niiskust, kui teised krbed, kuna mestikud pavad sademed kinni. Seeprast
kasvab lssikrbes kevaditi sna lopsakas taimestik.
Krbete kliima ja maastik
Krbete kige thtsam kliimatunnus on vike sademetehulk. Aasta
keskmine jb tavaliselt alla 250 mm. Mnes kohas vib mitu aastat jrjest
mitte sadada. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana
vi uduna
annaabi.ee 
