Prantsuse Revolutsioon
Kolmas seisus -
kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud
sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu
ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust.
Nimest ja olemusest
Prantsuse revolutsiooni nime ja olemusega on tnapeva uurijate arvates
tsiseid probleeme. Tihti polemiseeritakse selle le, kas seda saab vtta
htse sndmusena vi puudus selle "osade" vahel ldse seos, veelgi enam aga
algus- ja lpudaatumite le. Enamik Euroopa ajaloolasi on ksitlenud Prantsuse
revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni
Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka
keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu
ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis
jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mned lne ajaloolased on
ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu
annaabi.ee 
