Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
tsiviilelanikkonnale. Vikeriigi ja suurriigi julgeoleku tagamise kige suurem
erinevus on see, et suurriikidel on rohkem elanike ja rahalisi ressursse kui
vikeriikidel. Niteks suurriigid nagu hendriigid, Inglismaa ja Prantsusmaa
loodavad reservarmee moodustamisel oma rahvaarvule, majanduslikule vimsusele
ja kasutavad seetttu vabatahtlike vrbamist. Phjamaad ei oma selliseid
majanduslikke ressursse ja piisavat rahvaarvu, seetttu tuginetakse ainsale
alternatiivile- ajateenistusele. Klma sja lppemise jrgses eufoorias on
erandiks Hollandi ja Belgia, kelle rahvuslik koguprodukt vimaldab neil osta
parimaid relvassteeme ja vrvata piisavalt kaaderkoosseisu. Vikeriigil on
vhe ressursse igas valdkonnas ja eriti inimressursse arvestades, seega pole
tihti vimalik, et kik vitlusvimelised meeskodanikud ei osale
kohustuslikus kaitseveteenistuses. Eesti koostpartnerid rahvusvahelisel
areenil on teised vlisriigid ja rahvusvahelised organisatsiooni, niteks
NATO.