Bütsants
metropoliidid, kuid viimane sna ji siiski keisrile.
Olgugi, et varakeskajal peeti ristiusu kirikut jtkuvalt htseks,
suurenesid erinevused ida- ja lnekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike
abielukeelt, seda nuti ainult krgvaimulikelt. Idakirikus usuti muistse kombe
kohaselt, et Pha Vaim lhtub isast, paavstid aga kinnitasid, et Pha Vaim
lhtub Isast ja Pojast. Erimeelsuste tulemusel panid paavst ja patriarh 1054.
aastal teineteise kirikuvande alla, mis thistas ida- ja lnekiriku lplikku
lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku
kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.
Ikonoduulid ja ikonoklastid:
Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide
austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas
kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik
vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus
Kristuses.
730