Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 M35- avastati Philippe Loys de Chéseaux poolt 1745. aastal. See asub Maast 2800 valgusaasta kaugusel. Heledus- 5,30v NGC 2158- Asub kaksikute tähtkujus M35-st edelas ning on selle lähedal. Arvatakse, et selle vanus on 1 miljard aastat. Heledus- 8,6v NGC 2420- asub kaksikute tähtkujus, NGC 2158 ja M35 lähedal. Vanus on ligi 1 miljard aastat. Heledus- 8.3v Täname tähelepanu eest!
Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 M35- avastati Philippe Loys de Chéseaux poolt 1745. aastal. See asub Maast 2800 valgusaasta kaugusel. Heledus- 5,30v NGC 2158- Asub kaksikute tähtkujus M35-st edelas ning on selle lähedal. Arvatakse, et selle vanus on 1 miljard aastat. Heledus- 8,6v NGC 2420- asub kaksikute tähtkujus, NGC 2158 ja M35 lähedal. Vanus on ligi 1 miljard aastat. Heledus- 8.3v Täname tähelepanu eest!
universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti vaadata. Seda paradoksi tuntakse vahest ka Olbersi nime all, kuigi tegelikult enne teda avastas selle Jean-Philippe Loys de Chéseaux. (Kasak 1998) Selle paradoksi alusel peaks helendama kogu taevas ka öösel, nii nagu päevalgi, eeldades, et universum on lõputu. Miks? Sellepärast, sest absoluutselt igas punktis, kuhu poole me vaatame, peaks olema mõni täht, mis helendab. (Jaaniste 1999) Ometigi taevas nii ei helenda, nagu paradoks väidab. Küll aga on sellele leidnud lahenduse Tartu Tähetorni direktor, Johann Heinrich Mädler
annaabi.ee 
