Kunsti ajalugu
a. lõplikult kahte ossa.
Flandrias ( praegune Belgia ja Kirde- Prantsusmaa ) kui feodaalkatolikus maas pääses
valitsema baroki külluslikum, maalilis-dünaamiline suund. Selle peaesindaja, J. Fancart`i
( 1577- 1651 ) kirikuehitistes ( Jesuiitide kirik Brüsselis, Augustiinide kirik Brüsselis, mõl.
17. saj. I pool ) rakendatud voolavat ja rikkalikku dekoori arendas edasi L. Faydherbe (1617-
97 ) oma loomingus ( nt. Jesuiitide kirik Louvan `is).
Vastupidiselt feodaalkatoliiklikule Flandriale kujunes Hollandist 17. sajandil tugeva
kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas
juhtpositsioonole, jõulise majandusliku tõusuga kaasnes ka vaimse kultuuri õitseng.
81
Hollandi barokkajastu arhitektuur on tugevalt klassitsistliku värvinguga. Selle laadi esimesi
esindajaid oli J
annaabi.ee 
