1. Kirjutage järgmised laused ümber vana kirjaviisi reeglite järgi. Tere lõunast, armas õpetaja. Ole terve tulemast. Küll Jumal annab ka aega tööd teha. Mul on õieti kitsas käes nende juttude pärast, mis rahvas ajab Jumala sõnast ehk Piibli raamatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keeles trükitud on. Kuule, armas Jüri, ja pane hästi tähele, mis öeldakse. Vaata, see oli nende süü, et nemad enese väe ja tarkuse peale lootsid. Terre lounat, armas oppaja. Olge terwe tullemast. Kül Jummal annab ka aega tööd tehha. Mul on õieti kitsas käes nende jutte pärrast, mis aiab Jummala sõnnast ehk Piibli ramatust, mis nüüd Tallinnas ka meie maa keles trükitud on. Kule, armas Jürri, ja pane hästi tähele, mis ööldakse. Waata, se olli nende süü, et nemad ennese wäe ja karkuse pääle lootsid. 2. Kirjutage järgmine 1739. aasta piiblist 2. Moosese raamatust pärinev lõik ümber tänapäevase kirjaviisi reeglite järgi.
(a) 2-silbilistes pika esisilbiga vormidest, (b) kõigist 3- ja enamasilbilistest vormidest (13.–15. saj): 2 silpi, esisilp pikk: *metsä > mets (vrd mesi – esisilp lühike, i säilinud); 3 silpi: *matala > madal; *laulussa > laulus. Konsonandikaod sõna lõpus: Mõned konsonandid on sõna lõpust väga ulatuslikult kadunud. k kadu on kõige ulatuslikum: *laulak > *laula’ > laula. (k ja t kadumisel ongi ilmselt vaheastmeks olnud larüngaalklusiil: *lounat >> *lõuna’, *olut >> *õlu’, *neitsüt >> *neitsi’) n on kadunud suhteliselt hilja (15.–17. saj): *laulun (G) > laulu. Haploloogia (kao ja dissimilatsiooni vahepealne nähtus) – kahest teineteisele järgnevast silbist üks kaob täiesti või osaliselt. Nt eP lääneosas: *kirjutatakse > kirjutakse (süsteemselt); mujal üksiksõnades: *vaivainen >> *vaine > vaene; tuhandendik > tuhandik; ld stipipendium > stipendium; ld semimestris > semestris. 11