(pohjapoorijoon) voi 23,5° S (lounapoorijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pooripäeval). pooripäevad- Suvisel pooripäeval (21. voi 22. juunil) on pohjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pooripäeval (21. voi 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pooratud, kevadisel (20. voi 21. märtsil ) ja sügisesel pooripäeval (22. voi 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii pohja- kui lounapoolkera saavad vordse hulga päikesekiirgust. Maa telje kallakus ja selle muutused- Maa telje kallakus orbiidi tasandi (ekliptika tasandi) suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese Astro-geodeetilised meetodid pohinevad geomeetrilistel mudelitel. Nende pohimotteks on määrata piisavalt ulatuslikud meridiaani- voi paralleelikaared ning nende pikkuse ja koverusraadiuse muutumine vastavalt astronoomiliste vaatluste teel leitud koordinaatidele
erinevuste pohjal) jaotust maakeral- suurimad amplituudi mandri keskosades suuurtel laiuskraadidel , mida ekvaatori poole, seda vaiksemad amplituudi ·Coriolisi joud,selle pohjused ning moju ohu-ja veemasside liikumisele Maal- on inertsjoud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsusteemis. Kallutab liikuvat ohku gradientjou suunast pohjapoolkeral paremale ja lounapoolkeral vasakule. · Iseloomustada tuulte suundi ja ohurohu gradientjou suunda pohjapoolkera ning -lounapoolkera tsuklonites ja antisuklonites (kokku 4 varianti)- Pohjapoolkera: tsuklonis on liikumine sissepoole ning vastupaeva, antitsuklonis liikumine valjapoole ning paripaeva Lounapoolkera: tsuklonis liikumine sissepoole ja paripaeva, antitsuklonis valjapoole ja vastupaeva · Iseloomustada ohurohu globaalse jaotuse seadusparasusi ekvaatorist pooluste suunas (4 erinevat voondit koos rohkkondade iseloomustusega)- Ekvatoriaalne madalrohuvöönd, eriti mandrite kohal, nihkub sesoonselt koos paikesega.
annaabi.ee 
